Juba ammu on printerist saanud meie abimees. Võimalik, et printerit pole veel igas kodus, kuid kindlasti on ta olemas igas kontoris. Paljudel on tekkinud küsimus, et kuidas siis õigesti printerit valida, sest printeri hind ei ole ju veel see lõplik näitaja. Paljugi sõltub nimelt sellest, milliseid kassette ja toonereid antud printer kasutab ning kui palju tuleb lõppkokkuvõttes maksta ühe ja sama 500-leheküljelise trükikirja või värvilise kujunduse eest. Püüdkem siis asjas selgust saada.
Maatriks printerid - need on printerid, mida kasutatakse enamikes teenindussfäärides. Need printerid trükivad peente nõeltega, mida juhib prindipea, läbi värvilindi. Nad on aeglased ja lärmakad, kuid oma vallas asendamatud.
Jugaprinterid sobivad ideaalselt printimiseks kodustes tingimustes, aga ka personaalseks kasutamiseks kontoris. Jugaprinterid töötavad meetodil, kus tint piserdatakse paberile läbi imeväikese pihusti prindipeas. Taolised printerid ei maksa reeglina palju, kuid see-eest võib kulumaterjal (kassetid) üsna kalliks osutuda. Samuti võib jugaprinterite peamisteks puudusteks lugeda fotoprindi suhteliselt aeglase kiiruse võrreldes tavalisega, samuti ülitundlikkuse paberi kvaliteedi suhtes ja prindipea kuivamise pikaajalise seismise korral. (Tõsi küll, praegu kuulub juba varuosade hulka ka spetsiaalne vedelik kuivanud prindipeade jaoks).
Laserprinterid. Nende printerite tööpõhimõte on samasugune nagu koopiamasinatel: seal on samasugune trummel, kuid valguslampide asemel kasutavad need printerid laserkiiri. Kujutis luuakse värvipulbri ehk tooneri kandmisega paberile, seejärel see sulatatakse, läbides teatud printeri võllid, ning kinnistatakse paberile. Need printerid on vallutanud suurema osa kontoritest, tänu suurele mustvalge prindi mahule. Kuid ka neil printeritel on jugaprinteritega võrreldes omad puudused:
1) Printeri ostuhind. Esialgne laservärviprinteri ostmise hind on tunduvalt kallim kui värvilisel jugaprinteril - kontoritele mõeldud multifunktsionaalsete jugaprinterite hinnad algavad 90 eurost, laserprinteritel aga 350-st.
2) Elektrikulu. Laserprinterite elektrienergia vajadus on palju suurem, kuna nad kasutavad kuumutamiseks võlle ja laserit, mis nõuab suurt kogust elektrienergiat. Laserprinteri või MFP energiavajadus on 300-500 vatti miinimum, jugaprinteri või MFP printeri vajadus aga 20-30 vatti (ühtlased lambid). Kokkuvõttes näeme me kümnekordset erinevust.
3) Mõju tervisele. Kuna laserprinter kasutab imepisikesi tooneri osakesi, mis soojenemisel paberile satuvad, kuid millest osad ka õhku lenduvad, siis soovitatakse neid ruume, kus printer asub, korralikult tuulutada, sest need osakesed on inimese tervisele kahjulikud.
4) Funktsionaalsus. Kui me vaatame kasvõi kõige lihtsamate jugaprinterite funktsionaalsust, siis näeme, et neil on päris head lisafunktsioonid. Aga printerid hinnaga 280 euro ringis omavad juba täielikku komplekti järgmistest lisafunktsioonidest:
* lugeja - võimaldab lugeda faile 9 tüüpi mälukaartidelt ja printida neid faile ilma arvutita
* Direct print - võimaldab väljatrükki otse fotoaparaadist ilma arvutita
* 4-7 tolline LCD monitor, mis võimaldab fotosid vaadata ja redakteerida
* võimalus printida ilma WIFI või LAN võrguta
* kahepoolne print
* automaatne paberisisestus skanneerimiseks
5) Trükiformaat. Laserprinterite trükiformaat on enamasti A4, erandjuhtudel ka A3. Jugaprinteritel ja plotteritel on aga lai formaadivalik: A4, A3, A2, A1, A0 ja isegi B0.
6) Meediakandjate mitmekesisus ei räägi taas laserprinterite kasuks. Vaadake: * jugaprinter võimaldab trükkimist CD, DVD, mini CD või DVD või DVD-visiitkaardile
* mõningad jugaprinterid formaadis A4 ja enamik formaadis A3 omavad võimalust printida rullpaberile
* jugaprinter võimaldab väljatrükki materjalidele tihedusega kuni 350 gr/m2
* jugaprintereid saab kohandada peentrükiks kilele, etikettidele, tekstiilile, plastikule ja metallile
7) Mudelirida. Laserprinteritel puudub selline lai mudelirida nagu jugaprinteritel, mis muudab soovitud eesmärkide saavutamiseks sobivate funktsioonidega mudeli valiku oluliselt raskemaks.
8) Värvilisus. Kõik värvilised laserprinterid on neljavärvilised, kuid foto-jugaprinterid on minimaalselt kuuevärvilised, ehkki esineb ka kaheksa- kuni neljateistvärvilisi. See võimaldab saavutada hoopis rikkalikuma värviülekande.
9) Prindi resolutsioon. Laserpinterite maksimaalne prindi resolutsioon on 1200 dpi, jugaprinteritel aga alates 5760 dpi.
10) Printimiseks vajalike materjalide kättesaadavus. Muretseda paberit jugaprinteri jaoks formaadis 10x15, 13x18, A4, A3, on tunduvalt lihtsam - see on olemas praktiliselt igas kaupluses. Lisaks on see palju odavam kui analoogne laserprinteritele mõeldud materjal. Me muidugi ei võta siinkohal arvesse fakti, et inimesed prindivad laserprinteritega valele paberile. Seda arvestab meister remonditöökojas ja laserprinterite teeninduses.
Kokkuvõttes me näeme, et vaatamata paljudele puudustele, tuleks meil siiski valida ainult laserprinter, lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Selle põhjuseks on ei muu kui tarvikute (kassetid) kõrge hind. Kui see põhjus välja jätta, on ilmselge, et paljud teeksid valiku jugaprinteri kasuks, mis rahuldaks täielikult kõik nende soovid ja vajadused. Just selle eesmärgiga loodi katkematu tindi etteandesüsteem ja spetsiaalne tint, mis oma omaduste poolest ei jää alla originaalile ja võib seda asendada. See tehnoloogia on nüüdseks laias valikus kättesaadav tavakasutajale. Tutvuge kaubaga meie e-poes, samuti tarvikutele kuluvate väljaminekute kärpimisega, kasutades meie süsteemi jugaprinteritele.
